FUG-medlem Henrik Gaup og FUB-medlem Miriam Paulsen

FUB-miellahttu Miriam Paulsen ja FUG-miellahttu Henrik Gaup leaba leamaš njunnošis lágidit dán konferánssa sámi váhnenfierpmádaga ovddas.

- Olu sámi váhnemiin lea dárbu háleštit ovttas oktasaš hástalusain. Stuorámus ášši lea mánáid vejolašvuohta oažžut mánáidgárde- ja skuvlafálaldaga mii áimmahuššá sámi giela ja kultuvrra, dadjá Paulsen.

Ovttas Henrik Gaupain sávaiga buresboahtima konferánsii ja attiiga sáni saji sámediggeráđđái Mariann Wollmann Magga.

Mariann Wollmann Magga Sametinget
Photo: FUB/FUG

Nannen

- Ain leat menddo olu mánáidgárddit ja skuvllat main ii leat sámegiel fálaldat. Lea dehálaš dan nannet lágas. Giela ja kultuvrra ferte ovdánahttit ja fállat min mánáide, dajai son iežas dearvvuohtasártnis.
Magga čujuhii ovddeš sámi váhnenfierpmádahkii mii earret eará dagahii ahte báikkálaš ossodat Plassjes ásahuvvui. Sii leat dál ožžon sámi mánáidgárddi. – Ábuha dáistalit ovttas.

- Buot váhnemat leat dehálaččat iežaset mánáide. Danne lea dát váhnenkonferánsa nu dehálaš, dajai FUG-jođiheaddji Gunn Iren Müller iežas dearvvuohtasártnis oasseváldiide.

Asta Mitkija Balto
Photo: FUB/FUG

Mánáidbajásgeassin

Professor Emerita Asta Mitkija Balto, logaldalai sámi mánáidbajásgeassima historjjálaš ovdáneamis.

Bajásgeassima vuođđun lea leamaš oahpahit mánáide ja nuoraide hálddašit iešguđet dilálašvuođaid sámi árgabeaivvis. Dán leat boastut ádden “friddja bajásgeassimin”, ja birastahtti servodat lea eahpidan ja dubmen dan.

- Dat mánát geat birgejit buoremusat, leat nu gohčoduvvon “gaskamánát” geat leat bajásšaddan goappašiid kultuvrras ja hálddašit nuppástuvvamiid bures. Muhto dađibahábut leat olu nuorat dađistaga válljen hilgut sámevuođa go šaddá menddo hástaleaddjin. Sii fertejit lonuhit “harddiska” sámegielas dárogillii. Mii eat hálit ahte eambbosat dahket dan, dajai Balto.

John-Marcus Kuhmunen
Photo: FUB/FUG

Erenoamášpedagogihkka

SEAF (Sámi erenoamášpedagogalaš fierpmádat) ossodatjođiheaddji John-Marcus Kuhmunen, Davvi Statpedas, oaivvildii ahte sámi mánáid ja nuoraid doaibmahehttehus dávjá addá sidjiide duppalhandicapa. Giella- ja kulturhehttehusat bohtet lassin.

- Ahte mánás lea doaibmahehttehus, lea leamaš tabu- ja čiegadanášši sámi árbevierus. Sámit háliidit ieža birget, eai ge hálit geange vuorjat. Ja dávjá lea dorvvastan iežaset dálkkodanvugiide, dajai son.

- Guovttegielatvuohta ovddida máná ovdáneami, maiddái doaibmahehttejuvvon mánáid. Seammaárvosaš fálaldagas lea sáhka áimmahuššat máná vuoigatvuođaid. Sámi mánáid doaibmahehttehusain galgá čalmmustahttit ja dohkkehit, ja sii galget oažžut seammaárvosaš fálaldagaid, lasihii son.

SEAF veahkeha sihke indiviida- ja vuogádatdásis, ja das leat materiálat ja ruovttusiidu.

Torjer Andreas Olsen
Photo: FUB/FUG

Skuvla dáruiduhttima arena

Torjer Andreas Olsen, UiT sámi dutkamiid guovddáža vuosttašamanueansa, čielggadii dáruiduhttinpolitihka mas skuvllat šadde arenan oahpahit mánáide “buhtes ja kultiverejuvvon dárogiela”.
- Leat olu nyánssat ja muitalusat dán birra, muhto tendeansa lea oalle seammalágan. Osku jávkkai, giella jávkkai ja nu maiddái olles sámi identitehta, dajai son.

Go dáruiduhttinproseassat ledje nohkan, de ledje sápmelaččat dadjat jo jávkosis skuvlagirjjiin ja skuvllas. M74:s (1974 Minsttarplánas) lei áibbas unnán sámiid birra.

M87:s (1987 Minsttarplánas) rievddai plánabuvtta. Das ledje sámi fáttát, vuosttažettiin boazodoallokultuvrra birra.

1997:s bođii viimmat sámi oahppoplána, L97S. Dalle lei politihkalaš dáistaleapmi 1974 rájes váikkuhan dasa, ILO-konvenšuvnna lassin.

Yngste på samsik foreldrekonferanse
Photo: FUB/FUG

Mánáidgárdefálaldat

Mánáidgárddiide bohte ođđa gáibádusat 2006 ođđa rámmaplánas. Das oaidná vuosttaš geardde mánáidgárddiid ollislaš oahppomannolagas.

Sámi mánát ožžot erenoamáš fuomášumi, ja daidda galgá addit erenoamáš resurssaid ja vuoigatvuođaid. Sii galget beassat leat mánáidgárddis man vuođđun lea sin iežaset giella ja kultuvra, beroškeahttá gos Norggas ásažit.

- Dat lea daraidan oahpuid, go ii gávdno doarvái gelbbolašvuohta, dajai Olsen, gii lea čállán Et land uten folk-girjji mánáidgárddiid ja álgoálbmogiid rámmaplána birra. Son lea dál dutkamin eanet dien suorggis.

Bård Magne Pedersen, fylkesmann i Troms
Photo: FUB/FUG

Váibmogiella

Jođiheaddji lávdegottis, mii geigii NÁČ 2016: 18 Váibmogiella, Bård M. Pedersen, muitalii čielggadanbarggu birra.

- Oaččuimet viiddis mandáhta geahčadit lágaid, ortnegiid ja doaibmabijuid buoridit sámegielaid olámuttuvuođa. Min vuolggasadji lei ahte sámegielat leat áitojuvvon gielat. Dárbbašuvvojit eanet giellageavaheaddjit vai gielat ain galget leat ealli gielat.

- Min bivde gávdnat nu gohčoduvvon ”álkes čovdosiid”, namalassii doaibmabijuid maid álkit sáhttá čađahit, dadjá Pedersen, gii maiddái lea Romssa fylkkamánni.

21 čoahkkima maŋŋá ovddidii lávdegoddi sullii 100 evttohusa. Son atná juohke 4. doaibmabiju čađahahttin.

- Lea dehálaš sihkkarastit sámi giellafálaldaga miehtá oahppomannolaga, ii ge dat dárbbaš máksit nu olu. Muhto láhka ferte rievdat. Mii oaidnit ahte olusat heitet skuvllas, dajai Pedersen.

Bård M. Pedersen, fylkesmann i Troms
Photo: FUB/FUG

- Eanet das mii doaibmá!

Son ja lávdegoddi lea konkluderen ahte ferte bargat eanet das mii doaibmá, namalassii sámegiela vuoruheapmi mánáidgárddiin ja skuvllain:

- Jus mii háliidat ealáskahttit ja váldit sámegiela ruovttoluotta, de fertet mii álgit doppe ja albma láhkai bargat. Mii eat leat man ge muttus das mii dárbbašuvvo, dajai Pedersen.

Lávdegoddi moaitá Sámedikki geavahit ruđa nu olu áššiide mat eai doaimma – ja menddo unnán mánáidgárdesuorgái.

- Mii njulgestaga evttohat láhkii nannet sámi mánáidgárdefálaldaga buot gielddain. Imaštalan lea go oktage lohkan dan? Lea leamaš oalle jaskat dan birra, dajai son.

Samisk foreldrekonferanse
Photo: FUB/FUG

Hálddašanguovlu

NÁČ geahčada maiddái sámi hálddašanguovlluid definišuvnna. Dál fárrejit eanet ahte eanet olbmot dáin guovlluin stuorát gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide. Romssas ásset 44 % sápmelaččain Romssa gávpogis, mii ii leat hálddašanguovllus.

- Gávpoga sámi mánáidgárddiin leat vuordinlisttut. Jus mii eat galggaš vuoittáhallat dán rahčamuša, de ferte Romssa gávpot šaddat hálddašanguvlui, čujuhii son.

Sámegiela geavaheapmi fuolahus- ja dearvvašvuođalágádusas, bearráigeahčuin ja váiddaortnegiin, leat maiddái soames evttohusa. Ja Pedersen vuordá gealdagasas ja optimisttalaččat raportta čuovvoleami:

- Mii fertet ávkkástallat paradigmamolsuma mii lea dál. Dii, geat lehpet dán sáles, váhnemat, oahpaheaddjit ja eiseválddit, dii dat sáhttibehtet ovddidit áššiid, dajai son.

Laila A. Nutti og Ylva Jannok Nutti
Photo: FUB/FUG

Identitehta ja ovttasbargu

Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Laila Aleksandersen Nutti ja prošeaktajođiheaddji Ylva Jannok Nutti hálaiga sámi árbevieru ja identitehta mearkkašumi mánáidgárddis.

- Mánáin lea iežaset identitehta. Mo gullat máná ja áimmahuššat su identitehta? Mánáidgárddiin fertejit ollesolbmot leat diđolaččat ahte sii maiddái gaskkustit mávssolaš máhtu árbevieruid ja giela birra go stohket mánáiguin, dajai Laila A. Nutti.

- Sávan dii muitibehtet unna árgabeaiáššiid. Geavahit sámegiel sániid, giela ja árbevieru beaivválaš barggus, dajai Laila A. Nutti.

Ovddeš FUG-miellahttun initierii son váhnenkonferánsii ja lei ilus oaidnit dan duohtandahkkon. Son jearai:

- Dárbbašat go mii sierra váhnenovttasbarggu sámi mánáidgárdái? Jo, vástidii son ieš.

Su mieldutki Ylva Jannok Nutti háliidii maiddái ollesolbmuid leat das dastán, árgabeaivvis mánáiguin ja diktit giela ja árbevieru oažžut lunddolaš saji. – Dat addá mánnái buori bajásgeassima ja ovdáneami, dajai son.

Jannok Nutti dáhtui maiddái áimmahuššat kultuvrra ja giela go sirdá máná mánáidgárddis skuvlii ja skuvllas báikkálaš servodahkii.

Ung samisk deltaker på foreldrekonferansen
Photo: FUB/FUG

Geaidnu viidáseappot

Olu oasseváldit sáles válde sáni saji ja giite lágideddjiid buori ja ávkkálaš semináras. Máŋggas sávve váhnenfierpmádaga ain joatkašuvvat.

Deattuhuvvui ahte NÁČ ferte čuovvolit, ja ahte dát šaddá hui dehálaš dokumeanta čuovvovaš áiggis.

Eará evttohus lei ahte Sámedikkis berre leat sierra gulahallanolmmoš gii čuovvola mánáidgárde- ja skuvlaáššiid eiseválddiid ektui.

Váhnenkonferánssa ruhtadii UiT, Sámediggi, Nordlándda Fylkkamánni, Davvi-Trøndelága Fylkkamánni ja Finnmárkku Fylkkamánni, FUG ja FUB lassin.

Samisk foreldrekonferansen plenum
Photo: FUB/FUG
Samisk foreldrekonferanse oversikt bak
Photo: FUB/FUG
Laila A. Nutti med foto
Photo: FUB/FUG
Samisk foreldrekonferanse 3
Samisk foreldrekonferanse 3