Visning: A A A A A
Språk Språk Språk

Davvisámegiela fálaldagat guđa dásis Oslo-skuvllas

Lena Haddal koordinere sámegieloahpahusa Oslo-skuvllas. Kampen skuvllas fállojuvvo Oslo ja Akershusa ohppiide davvisámegiela oahpahus guđa dásis - vuosttaš luohkás gitta joatkkaskuvladássái.

FUG-utvalget på Kampen skole samisk tilbud
(Govva: FUG)

- Vuođđoskuvlaoahpahusa váhnenlávdegoddi (VVL)  galledii Kampen skuvlla čakčamánus, ja sii ožžo dieđuid fálaldaga birra.

- Oahppit bohtet 26 iešguđetge báikkis Oslos ja Akershusas, muitala Haddal, gii lea leamašan Oslo skuvllaid sámegieloahpahusa ovdánahttinjođiheaddji 2013 rájes. Dán skuvlajagi leat 35 oahppi geain lea davvisámegiellaoahpahus.

Buot mánáin geat leat sámi jienastuslogus, lea lága bokte oktagaslaš vuoigatvuohta sámegieloahpahussii skuvllas. Oslos doaibmá Kampen skuvla čoahkkebáikin, muhto ii oktage oahppi dan skuvllas loga sámegiela dál.

Kampen skole samiske lærere
Lena Haddal (ovddabealde) oahpaheddjiiguin Nina Krokmo gurutbeale, ja Heidi Guttorm Einarsen.

Stuora viidodat

Oslos fállet dušše davvisámegiela oahpahusa. Julev- ja lullisámegiela oahpahusa fállet Troandimis dahje gáiddusoahpahusa bokte.

Kampen skuvllas lea oahpahus 1 – 4. dássái, ja dasa lassin davvisámegiella čiekŋudeapmin dahje amasgiellan. Muhtin hárve oahppis lea davvisámegiella vuosttašgiellan.

- Lea stuora viidodat agi ja lohkanmeari ektui. Oahpahus lágiduvvo iešguđetge áiggiid, máŋgga smávva joavkkus, main leat iežaset oahpaheaddjit, muitala Haddal.

Oahpahus lea lassin dan dábálaš oahpahussii maid oahppit ožžot iežaset dábálaš skuvllain.

- Oahppit sáhttet vásihit dan gáibideaddjin, erenoamážit nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas, gos leat ollu leavssut. De boahtá sámegieloahpahus buot eará lassin. Dan dihte mis leat muhtin oahppit, geat heitet vehá áigái ja fas álget, son dadjá.

Sii fállet maid johtti oahpaheaddjejoavkku, mii sáhttá johtit ohppiid geahčái oahpahit sámegiela.

Lena Haddal utviklingsleder samisk opplæring i Osloskolen
Lena Haddal (Govva: FUG)

Ođđaáigásaš girjerádju

Nu go eanas eará báikkiin, lea Oslos leamaš hástalussan oažžut doarvái buriid sámegiela oahpponeavvuid.

Haddal lea goitge nákcen ásahit áibbas ođđaáigásaš girjeráju gos gávnnat jorgaluvvon girjjálašvuođa, ja gos leat ođđa oahppibeavddit ja ođđa teknihkalaš rusttegat. Son lea erenoamáš rámis 1. – 5. luohká girjjiin mat leat áibbas ođđasat. Joatkkaskuvladási girjjit fas eai báljo leat.

- Midjiide lea maid hástalussan čatnat alcceseamet oahppan bargiid guhkit áigái. Oahpaheddjiin njiedjá bálká go bohtet Osloi. Sámegieloahpaheaddji dine eanet Álttás, dadjá son.

FUG-utvalget i møte om samisk opplæring
(Govva: FUG)

Váhnenovttasbargu

Son lea ovdal bidjan olu návccaid ásahit girjeráju ja háhkat oahpponeavvuid, muhto dál Lena Haddala lea váldodoaibma lea oahpahussisdoalu ovdánahttit.  Sus lea buorre ovttasbargu Oslo oahpahusetáhtain ja son sávvá vel eambbosiid gullat fálaldaga birra.

- Dál mii bargat olu nuoramus ohppiid rekrutteremiin. Diibmá álge 12 vuosttašluohkkálačča deike, muitala son.

Stuora ahkeerohusa ja guhkes mátkkoštangaskkaid geažil oahppit, geat johtet Kampen skuvlii, oaččo makkárge sámi birrasa dáppe. Eai váhnematge oaččo lunddolaš oktavuođabirrasa dáppe.

- Mis leat leamaš golbma váhnenčoahkkima, muhto dušše 10 váhnema bohte. Sii eai astta dahje sis ii leat vejolašvuohta johtit nu guhkás. Danin mii leat dán čavčča válljen doallat sierra ovdánahttinságastallamiid juohke bearrašiin, dadjá son.

Váibmogiella

NAČ 2016:18 Váibmogiella čielggadeamis duođaštuvvo ahte sámegielat leat áitojuvvon gielat. Dárbbašuvvojit eambbo giellageavaheaddjit vai gielat cevzet.

Raporta cealká, ahte deháleamos doaibmabijuid gaskkas lea lasihit sámegiela geavaheami ja nannet sámegiela mánáidgárddiin ja skuvllain. VVL doarjjui ávžžuhusaid iežas gulaskuddanvástádusas.